Kinomuuseum on seltsinguna Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi üheks üksuseks. Seltsingu asutasid 2002. aastal kuus asutajaliiget: Vello Kolnes, Tuve Kärner, Vello Virks, Ülle Vaas, Malle Kolnes ja Ivar Kärner. Ajendiks oli vajadus 1960.a. kinokooli lõpetanud ja samast aastast tööd alustanud kinomehaanik Vello Kolnese elutöö jäädvustamine ning kino-ja filmihuviliste poolt kogutud vanavara eksponeerimise soov. Selleks ajaks oli 2000.aastal rajatud Onu Vello filmitoa külastatavus tõestanud, et huvi endisaegsete filmide vaatamise vastu ehedas, improviseeritud kinosaalis, on väga suur. Samuti oli tandem Vello Kolnes - Tuve Kärner aastaid käinud üritusi ilmestamas üllatuskülalistena ja näidanud vanu filmikaadreid, mis seostusid kutsuva firma tegevusega või peokorraldaja isikuga. Oodatud külalised olid ja on kinomehed paljudes lasteaedades. Välikino näitamise võimaluski oli loodud aastaid tagasi. 21.septembril 2006.a. avati Järva-Jaani Kinomuuseum, mis on väidetavalt esimene Eestis. Kinomuuseumi valmimisele aitasid kaasa väga paljud. Suurimad tänusõnad kuuluvad aga Vello Kolnesele, Vello Virksile, Ülle Vaasile, Sirje ja Kalmer Suvistele ning Silva ja Tuve Kärnerile. Avamistseremoonia käigus lõigati läbi sissepääsu ette seatud filmilint, taustamuusikaks pakuti rändkinogeneraatori mahedat popsumist ja külalised paluti istet võtma 60 - kohalise saali istmetele, milles iga rida ise ajastust. Sai valida tavalise-, taburettide-, vineertoolide-, poolpehmete toolide-, vineerist klapptoolide-, Jõhvi Kultuuripalee-, Paide kino "Aurora" -, Järva-Jaani kino "Saluut" kui ka Sakala Keskusest pärit tooliridade vahel. Tervitusi oli toomas Järva maavanem, Järva-Jaani Vallavolikogu esimees ja vallavanem, EV Kultuuriministeeriumi-, Riikliku Filmiarhiivi-, "Tallinnfilmi", Kinobussi ja Järvamaa Muuseumi esindused ning mitmed külalised. Toreda kingituse tegi "Tallinnfilmi" "Sügise" filmi direktor pr Maret Hirtentreu, kes annetas muuseumile nimetatud linateoses kasutusel olnud jalgratta.

Kinomuuseumis saab näha linateose valmimise protsessi. Stendil on piktogrammina näidatud stsenaristi, lavastaja, näitlejate, operaatori ja režissööri ülesanded. On ka kahe Eesti mängufilmi lavastusprojektid. Ekspositsiooni on üles seatud veel valgustusseadmeid, kaameraid ja väike filmiilmutamise tank, montaažilaud, heli ja pildi "kokkumängimise" aparaat ning suur kollektsioon projektsiooniaparaate. Suure osa seinapinnast võtavad ekraanide näidised ja filmiriiulid neis olevate linateostega. Külastajate soovil saab neid ka kinolinalt jälgida, sest aparaadiruumi on üles seatud kaks endisaegset projektorit. Kui külastajad on eriti nostalgiahuvilised, siis saab aparaate tööle panna ka rändkinogeneraatori poolt toodetava elektri jõul. Kollektsiooni kuulub ka kaks rändkinomehaaniku autot, mis samas muuseumis kui ka kaks kinobussi, mille asukoht küll Järva-Jaani Vanatehnika varjupaigas.

Kinomuuseumi rajamise käigus puutusime kokku väga paljude lahkete ja vastutulelike inimestega, kes samuti olid huvitatud vana kinotehnika säilitamisest ja kinokunsti edasisest heast käekäigust. Suured tänud Teile! Kogumisretkedel õnnestus meil hankida märksa rohkem eksponaate kui muuseumi üles mahtus. Seetõttu rajasime ruumid ka vana kinotehnika varjupaigale. Kui kellelgi tekib näiteks huvi oma külasse või kodukohta väike kinopunkt luua, siis võtke meiega julgelt ühendust. Aitame nii nõu kui jõuga!